karjal.fi: Karjal Žurnualu - Etnokul’tuuras, elvytykses da kielen siirrändäs


Etnokul’tuuras, elvytykses da kielen siirrändäs 
Tämä Martti Penttosen luajittu kirjtus ezmäi piäzi ilmah Omas Muas sendäh, ku ezim. histourii on kirjutettu KT:h niškoi 
Etnokul’tuuru ei opasta eigo elvytys elätä kieldy. Etno­kul’tuuruozutukset voijah innostua ulgomualastugi lähembi tuttavumah täh kul’tuurah, a pajoloin kuundelemine libo pajattamine värikkähis sovis sanoi ellendämättäh ei tuvva kielenmaltuo. Ku opastuo kieli, pidäy roita libo hätken eliä nengomas kieliymbäristös libo muite vagavah opastuo sih kieleh. Kielidokumentoin vuoh on opastuttu nengomuagi kieldy, kudamal jo ei ole ni yhty pagizijua! A hyvin organizuittugi kielen opas­tandu da elvytys ei pietä kieldy hengis, ku sidä ei suadanne juurrutettuu käyttökielekse rahvahan elagah da kieli ei ruvenne siirdymäh sugupolvel toizele luonnollizeh tabah. 
Karjalan kieli on vie aiga suuri kieli muailman kielien joukos, a nygöi vahnembas piäs kuolou  enämbi pagizijua migu rodieu uuttu pagizijua. Ongo karjalan kieli vällän pakundan tilas?  Karjalazen rahvahan paginois erähiči kuuluu, onnuako elämänkogemuksen periä, ku karjalazet ollah omaksuttu kuolijan rahvahan rouli, mih ičel ei ole valdua. “Myö školah lähtimmö, yhty sanua emmo ven’akse maltanuh. Meidy ainos čakattih, mikse emmo malta ven’akse. Emmo malta, ku elimmö karjalan kyläs, yhty ven’alastu ei olluh. Sit školas opastuimmo ven’akse. A nygöi uvvessah čakatah, mikse pagizetto ven’akse, paiskua karjalakse…” Kuibo täh on tuldu? 
Vähäzen histouriedu Enzimäzen muailmanvoinan tölmändöin keskes Suomel ozavui irrota iččenäzekse valdivokse. Karjalazet, vienalazet edunenäs, duumaittih luadie Karjalasgi valdivo – oldihhäi karjalazet silloi vie Karjalas enimistörahvas. A Trotskoin käskyn al ruskei armii luadi tyhjäkse net huavehet. Nenga kaksi – kolmekymmentuhattu vienalastu pagei Suomeh – suomelastumah. 
Karjal sai suomelazet johtajat, kuduat ei hyväksytty karjalan kieldy, a miärättih suomi karjalazien kielekse. Luadogan pohjaspuoline Raja-Karjal jäi Suomeh da Suomi rubei kiirehel kehittämäh industriedu da suomelastamah karjalazii. Toizes muailmanvoinas Nevvostoliitto otti tämän alovehen, ga karjalaine rahvasbo ei tahtottu jiähä Stalinan alle, a pajettih Suomeh – suomelastumah diasporas. Vuodeh 2009 suate virralline Suomi ei tahtonuh ni tiediä karjalan kielen olemasolendas. Ven’an Karjal vähästy enne tostu muailmanvoinua sai nähtä terrorua, a suomelazen johton likvidiiruičendan jälgeh karjalan kielel oli lyhyt “kulduaigu” – silloi karjalan kieldy kiirehel kehitettih, kirjalližuttu painettih da kielel oli virralline stuatussu ven’an rinnal. Voinan jälgeh karjalaine rahvas sai jiähä kodirannale, ga ilmai oigevuttu omah kieleh. Heijän keskeh siirrettih äijän ven’alastu, ukrainalastu da valgoven’alastu, nygöi tavoittehennu oli luadie homogeenine ven’ankieline nevvostorahvas. Protsesan eistämizekse vie karjalazet “perspektiivvattomat” kylät vägehes tyhjendettih da karjalankielizet rahvas siirrettih suurembih keskuksih – ven’alastumah. Vaiku paikannimet da kommunizmal väritetty etnokul’tuuru suadih jiähä mustoittamah kandurahvahas. Nenga etnokul’tuural ozutettih muule muailmale, ku Nevvostoliitto kunnivoiččou vähembistö rahvahii. Suomen da Ven’an kanzal­ližuspoliitiekan 1900-luvul voi summendua kyzymykseh: “Andakkua meile mečät da järvet, myö annammo teile kielen da identitietan!” Ga eihäi sidä ni kyzytty – ainavo oigei vastavus oli “Annammo!” Omas kieles da identitietas luobumine merkitäh Europan Nevvoston (EN) vähembistökielien peruskirjan (Sobimus 148) da Kanzoinvälizen Ruadojärjestön (ILO) kandurahvahien oigevuksii koskijan sobimuksen (Sobimus 169) oigevuksis luobumistu. 
Lähte: Oma Mua, Martti Penttonen

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti

Alugha videjoi